Hiinlased teavad, et kõik haigused saavad alguse emotsioonidest. Indiast, Hiinast või Jaapanist tulnud alkeemilistes tehnikates räägitakse sellest, et inimene peab oma emotsioonidest vabanema. Aga miks?
Põhjus on lihtne. Emotsioon on energia, vibratsioon, aga kuna
meie kehas on 70–80% vett, mis on väga tundlik sageduste muutustele, siis on
see tundlik ka emotsioonide vibratsioonile.
Kujutame meie kehas olevat vett kui järve. Kui meie meel on rahulik ja veepind
peegelsile, saame selgelt näha „kuu“ peegeldust (universumit). Emotsioonide
vibratsioon mõjutab meis olevat vett, selle tagajärjel hakkab vesi lainetama ja
me ei näe enam „kuud“ selgelt. Emotsioon on nagu kivi. Kui kivi kukub vette,
tekitab see väikese lainetuse. Kui meil on üks kivi ehk emotsioon, tekib
kerge ühtlane lainetus, millega meie meel saab pingutuseta hakkama. Kui aga
emotsioone on palju, tekib segadus ja kaos – tugev lainetus, kus lained
põrkuvad üksteise vastu ja tekib torm. Lained löövad üle pea kokku.
Hiina meditsiinis
eristatakse viit põhiemotsiooni – viha, rõõm, kurbus, muretsemine ja hirm. Need
kõik mõjutavad meie energiat ja igal on oma liikumise suund. Viha toob energia
üles, hirm viib selle alla, liigne rõõm kasutab energia ära, muretsemine või
liigne mõtlemine seiskab selle (n-ö sõlmib energia kinni) ja kurbus
hajutab energia. Tavapärane näide elust – me vihastame kellegi
või millegi peale, selle tagajärjel tõuseb energia üles. Kui me ei suuda
sellest emotsioonist lahti lasta, vabaneda ja pidevalt mõtleme sellele,
siis energia seiskub ja me lähme tasakaalust välja ning tekivad probleemid.
Praegusel ajal on
inimestel liiga palju emotsioone, mõtteid ja informatsiooni. Tehes
midagi, mõtleme juba järgmisele asjale või tegevusele, me ei suuda keskenduda
ühele ja meie kehas olev vesi lainetab kogu aeg. Kui me proovime mõnda aega
mitte midagi mõelda, siis see tavaliselt ebaõnnestub. Sakyamuni buda on öelnud,
et mõtted on nagu kurjuse poolt välja lastud nooled, mis läbivad kogu aeg meie
pead ja neid tuleb pidevalt. See aga kurnab ära meie energia ja heaolu.
Miks meil on nii palju
mõtteid ja kust need tulevad? Mõtetel on kolm allikat.
TAN – soovid
ja ihad, soov midagi omada, kasuahnus. Me tahame alati midagi ja mõtleme
sellele palju. Me kulutame pikki tunde ja palju energiat selleks, et teenida
raha, mis võimaldab saada asju, mida arvame vajavat. Ja kuigi me saamegi selle,
mida tahtsime, on õnnehetk üürike. Kohe hakkame tahtma midagi uut ja aina
mõtleme sellele. Me tahame kogu aeg midagi ja see põhjustab meile kannatusi.
Aga kuna me enamasti ei saa kõiki neid asju ehk lühiajalist õnne, tekib
järgmine allikas, ZHEN
– see on viha (kõikide haiguste põhjus). Sellest edasi tuleb järgmine allikas, ZHI – rumalus, lollus,
ignorantsus. Kuigi me teame kahte eelmist, nii TANi kui ZHENi
ja seda, et soovid tekitavad probleeme, oleme me ignorantsed ja jätkame seda
ringi. Sageli me teame, mida peaksime tegema, aga me ei ole TEADLIKUD.
Meditatsioon on hea
viis oma mõtted peast välja saada, oma meelele puhkust anda ja endast
teadlikuks saada. Väidetavalt on meditatsioon ainuke meetod,
mis aitab minna kõige sügavamale, aitab jõuda iseendale kõige lähemale ning
jõuda taipamiseni. See on tõeline ravim, millega tegelemine vajab
meelekindlust ja regulaarsust. Parim aeg mediteerimiseks on siis, kui yin ja yang on enam-vähem
tasakaalus, ehk hommikul või õhtul kella 5–7ni.
Refereeritud hiina
meditsiini arsti Salustino Wongi loengust „Tervena elamise kunst“.